Baltic environment, food and health:
from habits to awareness.

Toidust, saasteainetest ja keskkonnast

Toitumisharjumused ja toiduvalikud varieeruvad soo, vanuse ning sissetulekute järgi. Vaadates rahvuslikke toitumissoovitusi Soomes, Eestis ja Lätis, leiab rohkem sarnasusi kui erinevusi nende riikide vahel.

  • Iga riigi toitumissoovitused sisaldavad tarbimispiiranguid rasva, eriti loomse rasva ja lihatoodete kohta, ning propageerivad köögiviljade tarbimist.
  • Soovituslik rasva, süsivesikute ja valkude osakaal toidus on kõigis riigis võrdne.
  • On olemas spetsiifiisised toitumisnõuanded lastele ja rasedatele.
  • Lätis ja Soomes on välja antud spetsiaalne soovitus kala tarbimise kohta lastele, noortele ning viljakas eas inimestele.
  • Toiduvalik, mis sisaldab piisavalt kiudainete rikast taimset toitu; sage kala, mereandide, taimsete õlide ja madala rasvasisaldusega piimatoodete tarbimine ning soola (NaCl) piiramine tagavad väiksema riski haigestuda enamikesse kroonilistesse haigustesse.
  • Toitumissoovitused võtavad samuti arvesse füüsilise aktiivsuse olulisust.

 

Toidu tarbimine kodustes majapidamistes moodustab märkimisväärse osa keskkonna koormusest. Eutrofeerumise intensiivsus varieerub erinevatel toiduainetel.

  • Veiselihal on kõige suurem eutrofeerumise intensiivsus kõikide lihatoodete hulgas, umbes kolm korda kõrgem kui sealihal ning seitse korda kõrgem kui kanalihal.
  • Piima eutrofeerumise intensiivsus on suhteliselt madal. Loomaliha ja piima väärtused on omavahel osaliselt seotud, sest suur osa loomaliha tuleb lüpsilehmadelt.
  • Eutrofeerumise intensiivsus taimeliigiti varieerub samuti: taimset päritolu toormaterjalidest on teraviljal kõige suurem intensiivsus.

Modelleeritud tulemused näitavad, et eutrofeerumist saab vähendada umbes 7%, kui muuta toitumisharjumusi soovituslike suunas. Suurim muutus (umbes 7% valkudelt süsivesikute suunas) saavutati, kui vähendati kõigi valgurikaste toitude tarbimist ja suurendati süsivesikurikaste toitude tarbimise osakaalu.

 

Lisaks võib toit sisaldada kahjulikke ühendeid erinevatest allikatest. Kahjulikud ühendid moodustuvad osaliselt toidu tootmisel ja töötlemisel, osaliselt aga inimeste poolt emiteeritud kujul, millele järgneb nende kuhjumine toidu toormesse. Leidub ka aruandeid, mis toovad välja võimaluse, et kemikaalid eralduvad toidupakendist (näiteks tinast plekkpurgid või plastikpakendid).

 

Teatud toiduained võivad ise "looduslikult kahjulikud" olla. Näiteks rohelised kartulid ja tomatid sünteesivad alkaloide. Samuti võib toitu rikkuda hallitus, sisaldades kahjulikke mükotoksiine, mis võivad põhjustada tõsiseid tervisekahjustusi inimestele ja kariloomadele.

 

Veebirakenduse "Saasteained toidus" idee on näidata võimalikke avastatud kemikaale erinevates toiduainetes. Käsitletavad saateained valiti välja nende laia leviku alusel keskkonnas, potensiaalse negatiivse keskkonnamõju, potensiaalse bioakumulatsiooni ja kahjulikkuse alusle inimestele ja loomadele. Kuid peab mõistma, et kuigi toidus võib leida teatud saasteaineid, siis nende konsentratsioon võib ikkagi jääda lubatavate päevaste normide piiresse.

 

Rõhku tuleks panna kogu toitumisele terviklikult, mitte üksikutele toiduainetele eraldi.

Õige toitumine on inimese hea tervise ja heaolu võti!

Toidust, saasteainetest ja keskkonnast