Baltic environment, food and health:
from habits to awareness.

Sõnastik

Siit leiad materjalides ja veebirakendustes esinevate mõistete seletusi.

A, B, D, E, F, G, H, I, J, K, L, M, N, O, P, R, S, T, U, V, Ö, X

Abiaine - Abiaine on toidu käitlemisel kasutatav aine, mis eemaldatakse toidust, kuid mille jäägid või derivaadid võivad tehnoloogilise paratamatuse tõttu toidus säilida.
Adsorbeeruma – pinnakihiga seostuma.
Akumuleeruma – kuhjuma, kogunema.
Allergia – ehk  ülitundlikkus, on ebatavaliselt äge immuunvastus ainetele ehk allergeenidele, mis tavaliselt taolist reaktsiooni ei tingi.
Amiin –  orgaaniline lämmastikuühend, ammoniaagi derivaat.
Ammoniaak – NH3, iseloomuliku terava lõhnaga värvuseta gaas. Kasutatakse lämmastikhappe ja -väetiste tootmiseks.
Amortiseeruma – kuluma ja väärtust kaotama.
Anaboolne efekt – ainevahetusele toimiv aine või tegur, nt mõjutab lihastegevust ja -massi.
Anoreksia – isutus, mille korral inimene sööb energiavajadusest vähem ja mille tagajärjeks on kõhnumine alla tervisliku piiri. Tahtlikult esilekutsutud nälgimisseisund, kusjuures tegemist on psüühikahäirega, mis on tingitud liialdatud murest figuuri ja kehakaalu pärast.
Anorgaaniline – keemiline ühend, mis enamasti ei sisalda süsinikku (nt vesi).
Antibiootikumid - elusorganismide (bakterite, seente) poolt produtseeritud või tööstuslikult toodetud ained, mis hävitavad mikroorganisme või pärsivad tugevalt nende kasvu.
Artriit – liigesepõletik.
Aseptiline – haigustekitajate vaba, mikroobivaba.
Ballastvesi – vesi, mis on laeva spetsiaalsesse ruumi pumbatud selleks, et laev püsiks võimalikult hästi tasakaaluasendis.
Betoon – ehitusmaterjal, mis on saadud sideaine (tsement), täitematerjali (liiv, kruus, killustik vm.) ja vee segu kivistumisel.
Bioakumuleerumine – püsivate keemiliste ühendite kogunemine mingil toiduahela tasemel oleva organismi kudedesse tema eluea jooksul.
Biogaas – orgaaniliste aine (nt biojäätmete) anaeroobsel käärimisel tekkiv gaas.
Biokontsentreerumine –  kitsam termin kui bioakumuleerumine. Biokontsentreerumise all mõeldakse püsivate keemiliste ühendite kogunemist organismi ainult veekeskonnast. Bioakumuleerumine tähendab, et püsivad ained võivad sattuda organismi erinevatest allikatest nt vesi, toit, õhk jne.
Biomagnifikatsioon - ehk bioloogiline kuhjumine on suhteliselt püsivate keemiliste ühendite (nt raskmetallide, DDT) kontsentratsioonide järkjärguline suurenemine toiduahela madalamatest lülidest kõrgemate lülide suunas. Seetõttu on tippkiskjatesse kõige rohkem kogunenud püsivaid ühendeid, kuna nad moodustuvad toiduahela viimase lüli.
Biotsiid – kõike elavat hävitav aine. Kasutatakse nt laevade värvimisel ja puitehitiste immutamisel, sealjuures võivad need ained ohtlikult mürgitada veekogu.
Deponeeruma  - talletuma (nt setetes).
Depressioon - ehk meeleolu haiguslik alanemine on psühhiaatriline häire, mis on tingitud närviülekannet mõjutava aine - neurotransmitteri (nt serotoniin ja/või dopamiin) funktsioonihäirest. Häire tekkes on olulised ka psühholoogilised tegurid.
Diabeet - ehk suhkrutõbi on haigus, millele on iseloomulik liiga kõrge veresuhkru tase ning sellest tingitud häired.
Doos – kindlaksmääratud annus.
Eksponeeritud  – avatud mõjutustele, nt mingile ainele.
Energiakulu – elutegevuseks vajalik energiahulk.
Emissioon – (ökoloogias) saasteallikast õhku paisatav aine (heide) või paisatava aine hulk (heitkogus). Samuti tähendab emissioon õhku paisatava ehk heidetava aine protsessi kui sellist (keskkonda heitmine).
Emissiooniallikas – saasteallikas, kust paisatakse keskkonda mingit ainet (heidet).
Emulsioon – dispersne  (pihustunud, hajunud) süsteem, kus ühe või mitme vedeliku tilgakesed  on ühtlaselt jaotunud nende vedelikega segunematus vedelikus.
Eutrofeerumine – veekogu rikastumine toitainetega, millega kaasneb vee läbipaistvuse vähenemine, hapnikuvaegus, elustiku muutumine ning põhjasetete mudastumine.
Fosfororgaanilised insektitsiidid - lipofiilsete omadustega  toksilised vedelad ühendid, mida kasutatakse insektitsiididena. Kasutatakse puu-, aed- ja teraviljade töötlemiseks, koduloomade (nt lammaste) välisparasiitide ja mõnikord ka siseparasiitide tõrjeks, nakkushaiguste levimise piiramiseks ning kalaparasiitide hävitamiseks kalafarmides.
Fossiilne kütus - ehk kivistisena säilinud kütteaine. See on orgaaniline aine, mida ammutatakse maapõuest ning kasutatakse energia saamiseks. (Oma päritolult settekivim, millesse on ladestunud biosfääri aineringest väljunud süsinikuühendid). Põhilised fossiilsed kütused on nafta, maagaas, kivisüsi, pruunsüsi, põlevkivi, turvas.
Freoon - vedelik või kergesti veelduv gaas, mida kasutatakse külmuteis ja täiteainena aerosooliballoonides.
Fungitsiid – taimekaitsevahend seenhaiguste tõrjeks.  
Fütoplankton - ehk taimhõljum on vees vabalt hõljuvate, enamasti mikroskoopiliste organismide (peamiselt vetikate) kogum. Areneb ainult veekogude ülemises osas, kuhuni jõuab valgus.
Glüfosaat (Roundup)  -  herbitsiid, mis pärsib aminohapete sünteesi. Kuigi glüfosaati peetakse ohutuks taimekaitsevahendiks, võivad selle jäägid sattuda toitu. Glüfosaati sisaldavad tooted on väga mürgised kõikidele loomadele ja ka inimestele. Sümptomite hulka kuuluvad nahaärritus, peavalu, iiveldamine, tuimus, kõrgenenud vererõhk jne.
Glükoalkaloidid – looduslikud toksilised ühendid (nt solaniin ja sakoniin), mis võivad sisalduda maavitsaliste sugukonna taimedes (nt kartul, tomat). Neid aineid esineb tooretes tomatites ja rohekates (päikesevalguse käes olnud) kartulimugulates. Kuumutades nad ei hävi.  Antud ained on suurtes kogustes toksilised, võivad põhjustada peapööritust, kõhulahtisust, oksendamist, kõhukrampe, põletustunnet kurgus, südame arütmiat, peavalu ja uimasust. Raskematel juhtudel isegi hallutsinatsioone, halvatust, alajahtumist.
Glükoos – ehk viinamarjasuhkur ehk monosahhariid on süsivesik lihtsuhkrute rühmast. Ta on organismi rakkude peamine energiaallikas.
Hapestumine   - ehk atsidifikatsioon on keskkonna (nt mulla, vee) happeliseks muutumine.  Kaasajal on keskkonna hapestumise üheks oluliseks põhjuseks happesademed.
Hajureostus - keskkonnareostus suurtel aladel kindla asukohata allikatest (vastandina punktreostusele). Põhiliselt kasutatakse antud mõistet õhuga leviva saaste ning veekogu või põhjavee reostumisel pinnase (nt väetiste, mürkkemikaalidega) ning õhu kaudu.
Heitmed – keskkonda heidetud jäätmed: tahked, vedelad või gaasilised ained ja erinevad esemed (nt prügi, saastavad gaasid, reovesi). Neid on tarvis käidelda ja/või kõrvaldada, et nad ei hakkaks keskkonda saastama.
Hemoglobiin – rauda sisaldav, verele punast värvust andev valk, mille põhiülesandeks on hapniku viimine kopsudest kudedesse.
Herbitsiid – keemiline umbrohutõrjevahend, mida kasutatakse umbrohtude ja soovimatute taimede hävitamiseks.
Hormoonid – bioloogiliselt aktiivsed sisesekretsiooninäärmetes tekkivad ained, mis reguleerivad organismi ainevahetust ja elutegevust.
Hüdraulikaseade – seade, mis muudab mehhaanilise energia vedeliku energiaks (pump) või vedeliku energia mehhaaniliseks energiaks (hüdromootor).
Hüdrofoobne - vees mittelahustuv, vett-tõrjuv. Hüdrofoobsed ained ei moodusta vesiniksidemeid.
Hüperaktiivsus - ehk üliaktiivne, halva keskendumisvõimega ja püsimatu. Tähelepanuvaeguse ja hüperaktiivsuse sündroom on lapseeas algav krooniline käitumishäire, mis väljendub impulsiivsuses, võimetuses tegelda kindla asjaga algusest lõpuni.
Hüpotermia – alajahtumine.
Immunotoksilisus – mürgine või pärssiv immuunsüsteemile.
Immuunsüsteem – organismi kaitsesüsteem võõrvalkude vastu.
Infektsioon – ehk nakkus. Inim-, loom- või taimorganismi ja haigustekitaja (mikroob, viirus)  vaheline reaktsioon (haigustekitaja sattumine organismi  ja paljunemine selles).
Istik - alalisele kasvukohale istutamiseks ettekasvatatud taim.
Istikute ettekasvatamine – seemnete külv ning noorte taimede kasvatamine tubastes või kasvuhoonetingimustes selleks, et need hiljem istutada alalisele kasvukohale (kasvuhoonesse või avamaale).
Jäätmekäitlus - tegevus, mis hõlmab jäätmete kogumist, vedu, sorteerimist, taaskasutamist ja kõrvaldamist.
Kalor – energia mõõtühik, (lühend cal). 1 kcal=1000 cal, ehk 1 kilokalor on energiahulk, mis kulub 1 liitri vee temperatuuri tõstmiseks 1°C võrra.
Kantserogeenne – vähkitekitav.
Karbamaatsed insektitsiidid - tahked ja kergesti lagundatavad ained, mida kasutatakse põllumajanduses ja aianduses putukate ning molluskite tõrjeks. Mõned karbamaadid on välja töötatud spetsiaalselt umbrohtude tõrjeks ja üldjuhul on need loomadele vähemürgised.
Kasvuhoonegaasid – on keemilised ühendid, mis tekitavad atmosfääris kasvuhooneefekti (st temperatuuri ja niiskuse suurenemine läbipaistva katte - antud juhul kasvuhoonegaasidest kihi all, mis on põhjustatud Maalt tagasipeegelduva pikalainelise kiirguse neeldumisest nende gaaside tõttu). Kasvuhoonegaasid on näiteks H20, CO2, CH4, N2O jne.
Kaubanduslik saak – turustatav saak.
Kliimamuutus - pika aja jooksul ilmnev muutus ilmastikuoludes. Võib hõlmata ajalist perioodi aastakümnetest miljonite aastateni. Kliimamuutus võib piirduda konkreetse piirkonnaga või hõlmata kogu Maad (globaalne kliimamuutus).
Kloororgaanilised insektitsiidid  - tahked ained, mis lahustuvad vees väga halvasti, aga rasvades väga hästi. Enamasti väga püsivad ühendid ja nende kolm alamtüüpi (DDT; aldriin ja dieldriin; lindaan) on kõik närvimürgid. Kloororgaanilised ühendid on selgroogsetele mõõdukalt toksilised. Nad kahjustavad närvi- ja endokriinsüsteemi ning on kantserogeensete omadustega.
Kolesterool – on inim- ja loomorganismi ainevahetuses tekkiv kudede koostisosa. Kuulub rakumembraani koostisesse ja on mitmete bioakiivsete ühendite sünteesi lähteaineks.
Kommertskoorem – müügiks ja/või töötlemiseks mõeldud materjali või toote koorem.
Kommertssaak - ehk kaubanduslik saak on selline saak, mis on mõeldud müügiks ja/või töötlemiseks.
Kondensaator – seade elektrilaengute kogumiseks või auru veeldamiseks (jahutuse teel).
Kontsentratsioon – mingi komponendi osatähtsus ainesegus või lahuses. Näitab, kui palju mingit ainet on lahustunud teises aines.
Kõrvalprodukt - ehk kõrvalsaadus on põhisaaduse valmistamise või tootmise käigus vältimatult moodustuv produkt.
Kuumtöötlemine – toiduaine või toidu temperatuuri tõstmine; nt keetmine, hautamine, praadimine, küpsetamine.
Leostumine – mineraalainete (peamiselt vees lahustuvate soolade) väljauhtumine.
Lipofiilne -  ehk rasvlahustuv tähendab ainete omadust lahustuda rasvades ja õlides.
Lämmastikuringe – lämmastiku tsükliline liikumine eluta loodusest elusasse ja tagasi elutusse. Ringe käigus muutub lämmastiku oksüdatsiooniaste.
Lükopeen – kollakaspunane taimepigment (annab taimeviljadele punase värvuse). Leidub nt tomatites, porgandites, arbuusides, papaiades (aga mitte maasikates ega kirssides).
Metaan – värvitu, maitsetu, lõhnatu või vähelõhnav gaas.
Methemoglobineemia – haigusseisund, mille korral on veres liiga palju hemoglobiini ebanormaalset vormi, mis ei ole võimeline piisavalt hapnikku transportima. Ained, mis võivad põhjustada methemoglobineemiat, on näiteks mõned antibiootikumid, lokaalanesteetikumid, joogivees leiduvad nitraadid ja pestitsiidid.
Mikroelement  - organismi kasvuks ja arenguks pisikoguses vajalik keemiline element. Enamlevinumad mikroelemendid on magneesium, raud, vask, koobalt, tsink, jood, seleen jt.
Mineraalaine - ehk mineraaltoiteaine  on organismi elutegevuseks vajalik anorgaaniline aine. Nad sisaldavad taimedele ja loomadele vajalikke toiteelemente, mis sõltuvalt organismidele vajaminevast kogusest jagatakse makro- ja mikroelementideks.
Mineraalväetis - maavaradest, tööstusjäätmeist või sünteetiliselt saadav väetis, milles taimedele vajalikud toiteelemendid esinevad anorgaaniliste ühenditena. Tahked mineraalväetised võivad olla pulbrilised või granuleeritud. Ammoniaagivesi on vedel mineraalväetis.
Molekulmass - molekuli koostises olevate elementide aatommasside summa.
Monitooring - ehk seire on püsikontroll. Millegi seisundi (muutuste) pidev jälgimine mingi ajavahemiku jooksul. Nt keskkonnaseisundi uurimine (vee-, õhuseire).
Mutageenne – mutatsioone põhjustav.
Mutatsioon - organismi pärilikkuse kandja (harilikult DNA või RNA) püsiv, edasikanduv muutus.
Mükoriisa - ehk seenjuur on seente ja taimejuurte sümbioos (kooseluvorm), kusjuures taim saab mineraalaineid ja vett ning seen saab taimelt orgaanilisi aineid.
Mükotoksiinid -  on toksilised looduslikud keemilised ühendid, mida toodavad hallitusseened. Hallitusseened võivad moodustada väga erinevaid ohtlikke toksiine (nt aflatoksiin, fumonisiin, deoksünivalenool jt). Teraviljad ja õlikultuurid võivad mükotoksiinidega nakatuda nii kasvu-, koristus- kui ka säilitamisperioodil, samuti hilisemal töötlemisel ja loomasöödana kasutamisel.
Müra – igapäevaelus nimetatakse müraks liigseid ja ebameeldivaid  inim-, looma- või masinatekkelisi helisid, mis häirivad inimeste ja/või loomade elutegevust ning võivad kahjustada tervist.
NDL-PCB - mittedioksiinilaadsed polüklooritud bifenüülid on sünteetilised kemikaalid, mis on stabiilsed, suhteliselt inertsed, vähelenduvad viskoossed vedelikud. Neid on kasutatud dielektrikutena, jahutusvedelikena, määrdeainete ja värvide koostises. Hüdrofoobsuse ja lipofiilsuse tõttu akumuleeruvad nad kiiresti rasva sisaldavates kudedes. PCB-d on keskkonnas väga püsivad ja bioakumuleeruvad ning bioloogiliselt mitmekordistuvad (vt biomagnifikatsioon).
Neurotoksiline – närvisüsteemi kahjustav.
Nitraat – lämmastikhappe (HNO3) sool.
Nitrifikatsioon – protsess lämmastikuringes, mille käigus ammoniaak oksüdeeritakse bakterite ja mikroorganismide poolt nitraatlämmastikuks.
Olelusring – toote või teenuse eluiga hällist hauani. Tegemist on järjestikuste ja omavahel seotud etappidega alates toorme hankimisest või loodusvarade ammutamisest kuni toote lõpliku kõrvaldamiseni.
Olelusringi hindamine  – (inglise keeles Life Cycle Assessment, LCA) on meetod, mis võimaldab uurida, kuidas tooted ja teenused mõjutavad keskkonda, alates tooraine tootmisest kuni toote kasutusest kõrvaldamiseni. LCA-uuringus võetakse arvesse kõik toote olelusringi ("hällist hauani") olulised protsessid.
Osoonikiht  - ehk osoonikilp või osooniekraan on keskmiselt 15–55 km kõrgusel asuv stratosfääri osoonirikas kiht. Osoonikiht kaitseb Maa organisme ultraviolettkiirguse eest. Kui osoonikihti ei oleks, oleks elu Maa peal jäänud ookeanide sügavamatesse kihtidesse. Osoonikihti ohustavad freoonid, mille toimel võib moodustuda nn osooniauk.
Osteoporoos – luukoe hõrenemine.
PAH – polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud ehk polüaromaatsed süsivesinikud on lipofiilsete ja hüdrofoobsete omadustega orgaanilised ühendid. Fossiilsete kütuste koostisosad. Mõned PAH-id on kantserogeensete ning mutageensete omadustega.
Parkinsoni tõbi – teatud aju piirkonna taandarengu tagajärjel kujunev närvisüsteemi haigus. Haigust iseloomustab tahtmatu lihasvärin ja lihasjäikus, mis segavad inimese igapäevatoimetulekut.
Pastöriseerimine – toiduainete konserveerimine lühiajalise kuumtöötlemise (60 – 90°C) käigus.  
PCDD – polüklooritud dibensodioksiin. Ühend, mis koguneb rasva sisaldavatesse kudedesse. Sattudes toidu kaudu inimese organismi, võib tekitada nahakahjustusi, maksa talitluse häireid, organismi üldist nõrkust ja kehakaalu järsku vähenemist. Sageli kahjustab immuun-, endokriin- ja närvisüsteemi talitlust. Kantserogeensete omadustega, võib põhjustada maksavähki.
PCDF – polüklooritud dibensofuraan. Ühend, mis koguneb rasva sisaldavatesse kudedesse. Jõudes toidu kaudu inimese organismi, võib ta tekitada nahakahjustusi, maksa talitluse häireid, organismi üldist nõrkust ja kehakaalu järsku vähenemist. Sageli kahjustab immuun-, endokriin- ja närvisüsteemi talitlust. Kantserogeensete omadustega, võib põhjustada maksavähki.
Pestitsiid – taimekaitsevahend (mürkkemikaal) kahjulike organismide hävitamiseks.
Pilsivesi – vesi, mis on kogunenud vastavasse ruumi (pilssi) laeva põhjas sise- ja väliskesta vahel. Pilsivesi pumbatakse laevast välja.
Plast - (plastik, plastmass) soojuse ja rõhu mõjul kergesti töödeldav sünteetiline aine.
Polüetüleen – enimtoodetud polümeermaterjal, termoplast, painduv ka madalatel temperatuuridel, nt pakendikile, pehmed pudelid pesu- ja puhastusvahenditele, kattekiled ehitustel. 
Polüetüleen LDPE – väikese tihedusega polüetüleen, pehme materjal.
Polümeer – kõrgmolekulaarne aine, mille makromolekul koosneb omavahel keemilise sidemega järjestikku ühendatud korduvatest monomeersetest lülidest.
Polüpropeen – polümeerimisel saadav termoplastne aine, millest valmistatakse kilet, kiudainet, vahtmaterjali jm.
Polüvinüülkloriid – termoplastne polümeer. Kasutatakse isolatsioonimaterjalina.
Poolestusaeg -  aine lagunemise (nii radioaktiivse, aga ka keemilise lagunemise) kiirust iseloomustav suurus. Ajavahemik, mille jooksul muutub aine kogus poole väiksemaks.
Punktreostus – ehk punktsaaste on kindla asukohaga seotud reostus, nt asulast, tööstusettevõttest, loomafarmist vms. Vt ka hajureostus.
Püretroidsed insektitsiidid - vees halvasti lahustuvad tahked ained, mis toimivad organismidele neurotoksiinidena, samamoodi kui DDT. Seondudes setete ja mullaosakestega muutuvad nad püsivamaks. Vette sattunult on eriti ohtlikud kaladele.
Radioaktiivsed heitmed – saaste, mis kaasneb tuumaenergia vabastamisega.
Radioaktiivsus - ehk tuumalagunemine on ebastabiilse (suure massiga) aatomituuma iseeneselik lagunemine. Selle protsessiga kaasneb aatomituumade voog ehk radioaktiivne kiirgus.
Resistentsus – vastupidavus, vastupanuvõime, nt organismi võime vastu panna erinevatele tugevatoimelistele mõjudele (kiirgus, temperatuur, haigusetekitajad).
Saasteaine - toidus esinevateks saasteaineteks loetakse kõik tahtmatult lisandunud ained, mis on toitu sattunud tootmise, kasvatamise, töötlemis, käitlemise ajal või keskkonnasaaste tulemusel. Saasteained võivad olla ohtlikud inimese tervisele ning samuti avaldavad negatiivset mõju toidukvaliteedile. Saasteained on näiteks taimekaitsevahendite ja väetiste jäägid, toksiinid, raskemetallid, orgaanilised ühendid jm.
Sisesekretsioonisüsteem – ehk endokriinsüsteem on organismi kudede ja elundite talitlust reguleeriv süsteem.
Steroidid – polütsüklilised lipiidid, mille hulka kuuluvad mõned vitamiinid ja hormoonid, sh kolesterool.
Süsihappegaas (CO2) - tekib süsiniku ja tema mitmesuguste ühendite kuumutamisel piisava hulga hapnikuga, samuti hingamisel.
Taimekaitsevahend  – vahend inimesele tarvilike taimede kaitsmiseks haigusetekitajate, umbrohtude ning taimi kahjustavate loomade eest.
Talitlusühik – tootesüsteemi koguseliselt määratletud tulem, mida kasutatakse olelusringi hindamisuuringus võrdlusühikuna. Talitlusühiku määratleb hindaja vastavalt uuringu eesmärgile.
Teratogeen – kahjustav välistegur, mis raseduse ajal toimides võib tekitada loote väärarenguid.
Teratogeenne toime – loodet mõjutav toime.
Termiline protsess – töötlusviis, mis koosneb kuumutamisest, teatava temperatuuri hoidmisest ning jahutamisest (karastamine).
Termoplastiline   -  ehk termoplastne on niisuguste omadustega aine, mis muutub kuumutamisel plastseks (pehmeks) ning temperatuuri langedes tahkestub (uuel kuumutamisel pehmeneb taas). Nt termoplastsed polümeerid, liimid, vaigud; erinevad termoplastsed materjalid.
TEU - merevedudel kasutatav konteinerite mõõtühik. 1 TEU võrdub ühe standardse kaubakonteineriga, mille pikkus on 20 jalga, laius 8 jalga ja kõrgus 4,25–9,5 jalga (tavaliselt on kõrgus 8,5 jalga ehk 2,6 m). 45-jalaseid konteinereid ei kutsuta sageli mitte 2,25 TEU, vaid 2 TEU konteineriteks. 1  jalg  = 0,3048 meetrit.
Toitained – ained, mida organism omastab ja mis tema elulisi vajadusi rahuldavad. Nad on organismile energiaallikaks, vajalikud tema ainevahetusele ning tagavad kasvu ja arengut.
Toksiinid – mürkained, mis on moodustatud mikroobide, seente, taimede ja loomade poolt.
Toksiline – mürgine.
Tolm – koosneb väikestest õhus heljuvatest tahke aine osakestest. Tolm võib päritolult olla nii looduslik kui tehislik. Alates mingist piirkontsentratsioonist on tolm kahjulik nii keskkonnale kui ka organismidele sealhulgas inimesele.
Tooraine - ehk toore on töötlemiseks kasutatav tööstuse või põllumajandustoode. Nt esmased toorained on teravili, piim, rauamaak jms, aga teisesed on tööstusjäätmed ja vananenud tooted.
Tooteahel – omavahel seotud tootmisetappide kogum alates tooraine hankimisest või kasvatamisest kuni toote utiliseerimise või taaskasutusse suunamiseni.
Tootesüsteem – materjali- ja energiavoogudega omavahel seotud, üht või mitut kindlat operatsiooni sooritavate ühikprotsesside kogum.  
Tootesüsteemisisend – tootesüsteemi ühikprotsessi sisenev materjal või energia. Materjalide hulka võivad kuuluda nii toormed kui ka tooted.
Trafo - ehk transformaator on seade, mille abil muudetakse vahelduvvoolu pinget ja voolutugevust. Kasutatakse elektriseadmetes ning elektrienergia jaotamise süsteemides.
Tuultolmleja – tuule abil tolmlev taim.
Töönduslik (kalapüük) - laiemas tähenduses tööndusega seotud. Kalapüügi puhul töönduslikul eesmärgil suurel hulgal püütavad kalad. Valdav osa hulgipüügikalu kasutatakse peale töötlemist toiduks, osast tehakse kalajahu ja mineraalväetist. Eesti tähtsaimad töönduskalad on kilu, lest, räim ja tursk.
Utiliseerimine – tahkete, vedelate või gaasiliste (peamiselt) tootmisjäätmete kogumine, töötlemine ja kasutamine. Utiliseerimine on üks peamisi vee- ja õhureostuse vähendamise viise. Tooraine või toote sattumist ümbritsevasse keskkonda välditakse või vähendatakse tehnoloogiavõtetega.
Vesilahustuv – ainete omadus lahustuda vees.
Vetikad - suur ja mitmekesine fotosünteesivõimeliste organismide rühm. Vetikate hulka kuulub väga kaugeid (erinevatesse eluslooduse riikidesse kuuluvaid) rühmi: bakteritest tsüanobakterid (ehk sinivetikad), protistidest punavetikad, pruunvetikad jt ning taimedest rohevetikad. Suur osa vetikaist elab veekeskkonnas.
Vibratsioon – mehhaaniline võnkumine. Teatava sageduse ja intensiivsusega vibratsioon on inimest, loomi ja taimi häiriv keskkonnategur.
Vitamiinid – orgaanilised ühendid, mis on väikestes kogustes vajalikud inim- ja loomorganismide normaalseks elutegevuseks ja arenguks, kuid  mida nendes organismides ei sünteesita või sünteesitakse ebapiisavas koguses.
Väetis – aine, mis soodustab taimede toitumist ja sellega kaasnevat kasvu. Väetiste lisamisega kasvukohale suurendatakse taimede saaki või selle kvaliteeti.
Ökosüsteem – isereguleeruv talituslik süsteem, mis koosneb organismidest ning eluta keskkonnast. Suurim ökosüsteem on biosfäär.
Ökoöstrogeen – aine, mis sarnaneb oma keemiliselt struktuurilt naissuguhormoonidele.
Xerorthent mullatüüp – kuiv, ühtlase struktuuriga muld, nt Vahemere maades, kõrbetes.
Xerorthent mullatüüp – kuiv, ühtlase struktuuriga muld, nt Vahemere maades, kõrbetes. Xerorthent mullatüüp
Sõnastik Siit leiad materjalides ja veebirakendustes esinevate mõistete seletusi.